Rai no empresta osan hadiak agrikultór sira-nia moris

Atividade agríkula hanesan fundasaun ba kresimentu ekonómiku iha komunidade rurais. Wainhira agrikultór sira hetan asesu ne’ebé prontu ba variedade fini kualidade di’ak maka sira bele hasa’e sira-nia rezultadu produsaun ai-horis no fó posibilidade ba sira atu hetan rendimentu.

Dezde fulan Maiu tinan 2013, Seeds of Life fasilita ona integrasaun atividade rai no empresta osan (R & E) hanesan atividade prinsipál ba Produtór Fini Komersiál (PFK) sira atu ajuda membru sira hodi jere sira-nia propriedade finansiál.

Integrasaun atividade rai no empresta osan iha PFK hahu husi fahe esperiénsia husi PFK tolu (Naroman, Fitun-Leste, Raimean) ne’ebé halo ona vizita de estudu ba grupu rai no empresta osan ne’ebé susesu liu iha regiaun Oecusse, Forum Komunidade Hit’ An Rasik iha Aldeia Buqui, Suco Usi Tacae.

Dezde forma iha tinan 2008, membru nain 115 husi Hit’ An Rasik mai husi membru grupu agrikultór 13 ne’ebé existe iha Aldeia Buqui, ne’ebé sira nia osan ne’ebé rai hamutuk iha ona $43,000 resin.

Simao Quelo, Sekretáriu husi grupu rai no empresta osan Hit’ An Rasik husi regiaun Oecusse.

“Antes ne’e, ami nia komunidade uitoan deit mak iha edukasaun, ami tenke viajen ba sidade para bele sosa sasan no ai-han, enkuantu tempu udan ami labele ba fatin ida tanba mota bo’ot.

“Agora, sente la difisil ona hanesan uluk. Kuaze joven ho labarik hotu-hotu bele ba eskola ona, ai-han no sasan mos kuaze disponível ona iha ami nia komunidade laran tanba iha membru balun mak estabelese ona kooperativa.”

CSP_Tacae Sele-1

Anita Quelo, chefe PFK Tacae Sele  no Simao Quelo, sekterariu Hit An Rasik hamutuk ho memberu sira © Yessy Betty/Seeds of Life

Anita Qelo, Chefe PFK Tacae Sele, Munisípiu Oecusse

“Antes ne’e hau ho hau nia familia laiha esperansa ba buat ida; Hau laiha animal hakiak, laiha to’os no mos laiha osan atu haruka hau nia oan sira ba eskola. Maibe agora hau sente finansialmente seguru”

“Husi empresta ne’ebé hau hetan husi grupu, hau konsege sosa natar ho luan 0.5 ha ne’ebé nia rezultadu hau uja ba konsume uma laran. Hau fó apóiu ba membru familia sira atu estuda iha universidade, hau loke kios no sosa sensor (mákina kóa ai) hodi fó aluga ba komunidade sira, no kontribui ba serimónia tradisionál.”

Atividade rai no impresta osan agora dadaun hatudu impaktu pozitivu balun ba membru agrikultór sira-nia moris liu husi esperensia nebe’e sira hetan husi Hit An Rasik. Tuir mai istória balun husi sira.

Martinho dos Santos, chefe PFK Naroman, Aldeia Fatunesso, Suco Fahilebo, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiça.

Naroman CSP members feel changing in their life when savings and loan activity integrated in association © Alexia Skok/Seeds of Life

Membru PFK Naroman sente iha mudansa ba sira nia moris bainhira involve aan iha atividade rai no impresta osan © Alexia Skok/Seeds of Life

“Rai no empresta osan ajuda hamenus ema kiak iha ami nia komunidade. Ida ne’e halo mudansa ba ami nia moris. Ami hahu husi fa’an fini komersiál kualidade di’ak ho susesu no agora ami bele rai liu husi $7,000 ho total membru 107.

“Agora dadaun membru balun haruka ona sira-nia oan ba eskola, hadi’a sira-nia uma, no loke kios iha sira-nia uma no mos halo negósiu ki’ik sira seluk.”

“Atividade rai no empresta osan ajuda hadi’a agrikultór no komunidade sira-nia moris no suporta dezenvolvimentu agrikultura iha teritóriu laran.”

“Rai no empresta osan ajuda hamenus ema kiak iha ami nia komunidade. Ida ne’e halo mudansa ba ami nia moris.”

Francisco Talan, Chefe GKHF Fitun Oebone, Aldeia Bausiu Suco Nipani, Rejiaun Oecusse.

“Ami nia Grupu Komunidade Habarak Fini (GKHF) iha nia membru nain 11 no husi atividade rai no empresta osan iha ami nia grupu agora dadaun ami iha ona $ 11,000.

“Hau kontente ho atividade ida ne’e. Iha tempu oin mai, wainhira hau katuas ona atu halo serbisu labele, hau la sente dúvida tan kona-ba osan tanba hau nia osan pension nian hau rai tiha ona, no hau nia oan sira sei bele ba eskola nafatin.”

© Yessy Betty/Seeds of Life

Francisco Talan agora la prekupa ona ba nia moris ba oin © Yessy Betty/Seeds of Life

João da Cunha, Chefe PFK Natarbora Oan (ANO), Aldeia Rana, Suco Abat-oan, Postu Administrativu Natarbora, Munisípiu Manatuto.

“Komunidade sira kuaze kontente ho atividade rai no empresta osan. Ida ne’e halo fasil sira atu rai sira-nia osan no mos empresta, espesialmente ba situasaun emerjénsia. Nune’e mos ho funan ne’ebé uitoan la hatodan komunidade sira.”

Laurentino Ximenes, Chefe PFK Fitun-Leste, Aldeia Samagia, Suco Tequinomata,  Postu Administrativu Laga, Munisípiu Baucau,

Husi treinamnetu Planu Negosio nebe'e membru PFK Fitun Leste simu husi MAP-SOL no IADE, sira prontu atu loke negosio grupu nian © Yessy Betty/Seeds of Life

Husi treinamnetu Planu Negosio nebe’e membru PFK Fitun Leste simu husi MAP-SOL no IADE, sira prontu atu loke negosio grupu nian © Yessy Betty/Seeds of Life

“Ami simu treinamentu kona-ba planu negósiu husi MAP-SoL no IADE (Instituisaun de Apóiu Dezenvolvimentu Emprezariál) no depois de treinamentu iha membru balun mak konsege estabelese ona negósiu ki’ik balun”.

“Ami mos hakarak atu estabelese negósiu grupu. Ami propoin ona ba IADE ho Secretario Estado de Apóiu no Promosaun Setór Privadu Timor-Leste (SEAPRI) atu finánsia ami nia negósiu hodi oferese hahan no hemu ba programa merenda eskolar”.

“Ofisiál governo iha munisípiu Baucau aprova ona ami nia proposta no agora ami hein deit fundus.”

Isabel Pereira, Chefe PFK Lacabasi, Aldeia Dilelo, Suco Meligo, Postu Administrativu Cailaco, Munisípiu Bobonaro.

“Atividade rai no empresta osan hanesan dalan ne’ebé di’ak atu hadi’a agrikultór sira-nia moris. Ami foin hahu iha fulan Setembru 2014, maibe nia mudansa kuaze impresivu tebes.”

“Antes ne’e, hau labele atu poupa osan. Liu husi empresta ne’ebé hau hetan husi grupu agora dadaun hau bele hadi’a ona hau nia uma no kompleta nesesidade uma laran”.

“Hau espera, wainhira osan ne’ebé rai aumenta, membru sira-nia ekonomia mos bele di’ak liu tan.”

Isabel Pereira, Chief of Lakabasi CSP © Yessy Betty/Seeds of Life

Isabel Pereira, chefe PFK Lakabasi  sente kontente iha mudansa ba nia moris © Yessy Betty/Seeds of Life

Atividade rai no empresta osan la’os deit benefísiu kona-ba osan no hetan rendimentu. Ida ne’e mos estabelese organizasaun komunidade no sira-nia dezenvolvimentu. Ida ne’e fó fatin ba halo deskuti regular kona-ba dezafiu no interese, harii mehi no solidaridade, promove prosesu aprendizajen, mobiliza rekursu lokál no hametin kapitál sosiál ne’ebé ajuda garante estabilidade grupu.

Tanba iha fulan Fevereiru 2015 atividade rai no empresta osan integradu ona ba iha PFK 15 MAP-SoL ho total membru nain 369. Ho númeru PFK ne’ebé espande (agora iha 57 iha teritóriu laran) no foin dadaun forma sira-nia asosiasaun nasionál rasik ho naran “ANAPROFIKO” MAP-SoL kontinua fornese oportunidade ba PFK foun sira atu hetan treinamentu durante periódu fulan 12 nia laran atu nune’e sira bele forma ho metin liu tan.

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.