Variedade foun kria oportunidade negósiu ba grupu feto sira

Grupu agrikultór empreendedor sira iha teritóriu laran tomak deskobre katak variedade hirak ne’ebé lansa husi MAP-SoL la’os hasa’e deit rezultadu produsaun maibe kria mos oportunidade foun atu hetan osan.

La falta diversidade ba grupu hirak ne’ebé balun fa’an forerai Utamua ba agrikultór viziñu sira, balun fa’an ai-farina maran/kripik no balun fa’an fehuk midar variedade Hohrae nia tahan nurak iha merkadu lokál.

Abelina da Costa (tinan 59) hanesan chefe grupu komunidade habarak fini husi grupu Feto Moris Rasik ho membru nain 11 iha aldeia Lepa, Suco Loeleta, Distritu Liquiça.

Ida ne’e hanesan grupu feto ne’ebé bo’ot, ho membru mane nain ida deit, iha inísiu sira rona kona-ba Utamua husi sira-nia estensionista suco.

Abelina esplika katak estensionista fó treinu ba sira-nia grupu kona-ba tékniku kuda di’ak liu, ne’ebé ajuda sira hetan produsaun di’ak iha tempu koileta.

“Depois de koileta, ami han forerai balun, rai balun hanesan fini hodi kuda fila-fali no fahe balun ba agrikultór sira seluk hodi kuda. Rezultadu produsaun ne’ebé hetan liu fa’an ba agrikultór sira seluk iha suco laran”, tenik nia.

Abelina nia grupu foin kuda variedade Utamua tinan rua nia laran, maibe kuaze susesu ona iha hamosu rendimentu balun liu husi forerai fini ne’ebé fa’an ba agrikultór viziñu sira.

“Osan ne’ebé ami hetan husi fa’an fini uja hodi sosa kombustível ba tratór hodi fila rai no balun uja ba nesesidade uma laran”, tenik Abelina.

Loes_Peanut

Abelina ho nia membru faan fini Forerai Utamua. © Ivan Lopes/Seeds of Life.

Loes_Peanut-1

Abelina hamutuk ho nia Familia. © Ivan Lopes/Seeds of Life.

“Iha agrikultór barak mak husu mos fini husi variedade Utamua atu nune’e sira bele kuda,” tenik nia.

Abelina apela ba agrikultór Timorense tomak atu kuda forerai Utamua ne’ebé hanesan dalan ida atu hetan osan.

“Karik hau bele kuda Utamua, hau sente agrikultór sira seluk mos bele kuda,” tenik nia.

Grupu empreendedor feto sira seluk mak grupu Feto Halibur Buka Moris (FHBM) ho membru nain 40 iha suco Fadabloco, distritu Aileu, ne’ebé kuda ai-farina variedade Ai-Luka 2 ho Ai-Luka 4 no depois prosesa nia isin hodi halo ai-farina tetak/kripik.

Chefe de grupu FHBM, Miranda de Andrade (tinan 44), haktuir katak nia grupu iha ona esperiénsia positivu tebes atu produs no fa’an ai-farina tetak/kripik.

“Ami uja Ai-Luka 2 ho 4 hodi produs kripik kahur ho ahu & ai-manas no lís & pimenta. Ida ne’e mak ami nia grupu halo iha ami nia suco laran.

“Liu husi ida ne’e ami bele hetan rendimentu no bele satisfeita ami nia nesesidade,” tenik nia.

Cassava_Chip-1

Chefe de grupu FHBM, Miranda de Andrade fan kripik Ai-luka 2 no Ai-luka 4 iha Feira Turismu Komunitaria, Dili.
© Ivan Lopes/Seeds of Life/

Istória inspirasaun seluk mak agrikultór feto individu ida husi Bazartete, Liquiça ne’ebé fa’an fehuk midar Hohrae nia tahan nurak iha merkadu.

Sira buka fehuk midar nia tahan husi agrikultór sira iha Bazartete no iha suco laran e depois fa’an nia tahan hodi hetan osan, ne’ebé fasilita sira atu selu oan sira-nia eskola.

Istória hirak ne’e hanesan istória balun husi buat barak ne’ebé akontese iha nasaun laran, hatudu katak variedade kualidade di’ak sei ajuda hasa’e rezultadu produsaun, no hadi’a vida moris agrikultór sira nian.

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.