Buat 10 ne’ebé dalaruma imi la hatene kona-ba Fini ba Moris

Velvet been mulch with corn growing

Mulsa lehe hamutuk ho batar ne’ebé moris

1. SoL introdus fila-fali ba agrikultór sira fini lokál ne’ebé lakon tiha ona durante tinan 30 liu ba

Seeds of Life hetan hamnasa ou kontente wainhira agrikultór sira hanoin no haree katak fini balun husi hirak ne’ebé fahe hanesan ho fini ne’ebé lakon tiha ona iha tinan 30 liu ba. Por exemplu, SoL koko ona lehe hamutuk ho agrikultór sira iha teritóriu laran tomak iha tinan hirak liu ba. Iha Suco Hataz, Maliana, agrikultór sira hateten ba peskizadór sira katak sira hetan vantajen boot wainhira kuda lehe. Tanba ida ne’e bele kontrolla du’ut, habokur rai no nia musan bele han depois de prosesa. Agora dadaun iha agrikultór atus ba atus mak kuda lehe, sira-nia koñesementu tradisionál rasik, obrigado ba Seeds of Life.

Different corn varieties at Darasula Research Centre

Varidade batar oioin iha Sentru Peskiza Darasula

2. SoL aselera prosesu introdusaun ai-horis iha Timor

Liu husi tinan 3,500, agrikultór Timorense koko ona varidade foun husi rai liur. Iha espesies ai-horis barak hanesan kafe, batar no hare mak lori tama mai Timor. Agrikultór sira koko ai-horis hirak ne’e, no depois hili atu rai nia fini no kuda fila-fali. MAP-SoL repete prosesu ida ne’e no koko atu aselera nia introdusaun, koko iha estasaun peskiza no hamutuk ho agrikultór sira, halo selesaun no distribuisaun.

 

 

Members of the seed harvesting group display their peanut harvest in Tequinomata, Sub-District Laga, rural Timor-Leste.

Membru husi grupu fini iha Tequinomata, Laga, ho forerai Utamua ne’ebé sira koileta

3. Wainhira SoL introdus fini foun mai Timor maka fini hirak ne’e bele kuda ho gratuitu husi agrikultór Timorense para sempre

Agrikultór Timorense la presiza atu selu royalty ou kualker kustu kona-ba uza fini husi varidade MAP-SoL nian. Varidade hotu-hotu lansa husi MAP-SoL hanesan domain públiku no bele uza ba gratuitu no para sempre.

 

 

 

January Da Costa at a MAF-SOL demonstration farm outside Aileu town.

Januário Da Costa iha to’os demonstrasaun MAP-SOL nian fora husi Aileu villa

4. SoL hala’o ona esperimentasaun kikoan liu husi 3,800 hamutuk ho agrikultór sira durante tinan hitu liu ba

To’o agora, esperimentasaun iha to’os liu husi 3,800 mak uza ona hodi koko adekuasaun husi fini varidade foun MAP-SoL nian iha rai oioin, prátika agrikultór nian oioin, epoka no iha zona agro-ekolójiku ne’ebé oioin.

 

 

 

Farmers and MAF-SoL researchers tasting the different sweet potato varieties

Agrikultór ho Peskizadór MAP-SoL koko sabór husi fehuk midar varidade oioin

5. Sabór hanesan buat ne’ebé importante tebes mai ami, tanba ida ne’e importante ba agrikultór sira

Hanesan ho kultura hotu-hotu, preferénsia sabór (midar, testura, maran, nsst) hatudu funsaun ne’ebé importante iha varidade ai-horis foun ne’ebé atu hetan susesu. Tanba ne’e, Seeds of Life regularmente konvoka eventu koko sabór hamutuk ho familia agrikultór sira (feto ho mane) antes atu lansa kualker varidade.

 

 

Domingas Dejues stands amongst her Sele maize crop

Domingas De Jesus iha nia ai-horis batar Sele nia le’et

6. Mezmu varidade ne’ebé lansa orijinalmente mai husi rai liur, maibe hirak ne’e kuda uluk iha Timor Leste durante epoka lima nia laran antes atu halo lansamentu

Wainhira fini foun introdus mai Timor, importa deit fini ho kuantidade uitoan (jeralmente menus husi 300g). Ho introdusaun husi kuantidade kikoan ida ne’e mak to’o ikus mai bele produs dezeña de tonelada (puluhan ton). Hanesan rezultadu, fini hirak ne’e hotu habarak iha Timor laran durante tinan lima ikus.

 

Farmer & MAF-SoL staff at the release of Noi Mutin in 2012

Agrikultór ho staff MAP-SoL iha lansamentu batar varidade Noi Mutin tinan 2012

7.  Agrikultór hanesan parte husi komisaun nasionál ne’ebé deside atu lansa no fó naran ba varidade foun

Antes atu lansa varidade iha Timor-Leste, komisaun deside karik iha evidénsia ne’ebé naton para atu lansa varidade ne’e no fó naran. To’o iha tempu ne’ebá, varidade ne’ebé posivél fó deit naran kódiku. Komisaun Lansamentu Varidade Nasionál, Ministro da Agricultura hanesan Prezidente, mak foti desizaun hirak ne’e. Membru kompostu husi ema oioin ne’ebé familiar ho varidade foun inklui agrikultór ne’ebé kuda, koileta no han ona varidade foun ne’e.

 

Antonio Jose Maya and Jose Decarvahlo  amongst others receive sweet potato and kasava cuttings were provided to a second group in the Balibo sub-district of Bobonaro district, close to the Indonesian border

Agrikultór iha Balibo, Bobonaro, simu fehuk midar no ai-farina kain

8. SoL uza língua liu husi 10 loroloron hodi asegura katak ita komunika ho diak

Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé ho lian oioin ho total hamutuk lian 20 iha teritóriu laran tomak. Atu asegura katak ita komunika ho diak ho agrikultór sira iha distritu 13 nia laran, maka staff SoL uza lian oioin loroloron inklui Fataluku, Makasae, Tetum, Kemak no Mambae.

 

 

 

The eight varieties of wing bean, both cooked and uncooked, ready for tasting

Varidade oin ualu duhaen husi nasaun neen (inklui Timor-Leste) prontu atu koko sabór husi agrikultór sira

9. Varidade mai husi nasaun barak, dalabarak la’os hanesan sira-nia fatin orijinál ne’ebé mosu mai

Troka deit fini ho viziñu hanesan atividade normal agrikultór sira-nian, nune’e troka fini entre nasaun. Seeds of Life koko ai-horis iha típu barak, no mayoria hirak ne’e mai husi sentru peskiza internasionál. Maibe dalaruma sentru hirak ne’e antes ne’e troka ona fini husi nasaun sira seluk. Por exemplu, varidade SoL nian Utamua foti husi ICRISAT iha Índia ne’ebé atualmente varidade ida ne’e orijinalmente mai husi Georgia, USA (la’os Índia).

 

 

SoL and ALGIS staff work together installing the weather station at the Pante Macasar airport in Oecusse.

Staff MAP-SoL & ALGIS installa ekipamentu meteorolójika iha estasaun ne’ebé lokaliza iha Aeroportu Pante Macasar, Oecusse

10. Kada minutu 10 loroloron, SoL rekolla dadus klimátiku iha fatin 20 iha teritóriu laran tomak para bele uza iha peskiza ai-horis

Seeds of Life iha estasaun meteorolójika automátiku 20 iha Timor-Leste laran tomak ne’ebé iha sensor udan nian, temperatura, umidade (estasaun 5), radiasaun no velosidade anin nian. Dadus ida ne’e rekolla no tau hamutuk liu husi serbisu hamutuk ho ALGIS iha dadus tempu loroloro nian hodi ajuda MAP-SoL kompriende kona-ba oinsa mudansa iha klíma, no karik bele afeta agrikultór sira-nia ai-horis.

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.