Estensionista Suco: hadi’a siguransa ai-han iha nível umakain

Sira viajen ho distánsia kilometru atus ba atus iha estrada ne’ebé aat iha distritu tinan-tinan, vizita familia agrikultór atus ba atus, no fó konselu kona-ba hili fini no prátika agrikultura di’ak.

Sira mak ofisiais estensionista suco Timor Leste nian, no sira ajuda familia agrikultór rihun ba rihun kona-ba kuda ai-han barak liu tan liu husi fasilita asesu ba variedade ai-horis kualidade di’ak ne’ebé lansa husi Ministério da Agricultura e Pescas (MAP).

SEOs-2

Tuir Asesor Seeds of Life nian ba asuntu Dezenvolvimentu Fini Komunidade no Komersiál Sr. Buddhi Kunwar, katak estensionista sira karegadu ho orientasaun liña frente hodi hadi’a siguransa ai-han iha nível umakain.

“Estensionista sira fó koñesementu ba agrikultór sira kona-ba variedade kualidade di’ak ho produsaun aas liu no oinsa atu serbisu hamutuk hodi produs sira-nia fini rasik husi variedade kualidade di’ak, fasilita familia agrikultór sira kuda ai-han barak liu tan hodi bele sustenta sira-nia uma laran.

“Estensionista sira hanorin familia agrikultór kona-ba oinsa maneija rísku no sai forte liu tan. Agrikultór sira aprende kona-ba oinsa hili fini kualidade di’ak para bele kuda no oinsa uza métodu haloot ne’ebé di’ak liu tan hodi minimiza lakon/estragus iha pós-koileta,” tenik nia.

Ida ne’e hanesan serbisu importante iha nasaun ne’e nia laran ne’ebé 70% husi populasaun nia moris depende liu ba agrikultura, floresta no peska, no liu husi 30% mak hanesan agrikultór subsisténsia.

SoL serbisu hamutuk ho estensionista sira habelar tékniku kona-ba fini no produsaun

Hamutuk iha estensionista nain 400 (mane 370, feto 30) mak kontratadu ho MAP ne’ebé serbisu iha distritu 13 nia laran iha Timor-Leste hodi fó konselu ba agrikultór sira kona-ba teknolojia foun, tékniku kuda, variedade fini no haloot fini.

“Agrikultór sira aprende kona-ba oinsa hili fini kualidade di’ak para bele kuda no oinsa uza métodu haloot ne’ebé di’ak liu tan hodi minimiza lakon/estragus iha pós-koileta”

Seeds of Life serbisu besik liu ho estensionista sira hodi hanorin sira kona-ba habelar fini variedade foun no tékniku kuda ba agrikultór sira, tenik Buddhi.

“Iha fulan kotuk ba ami organiza cross visits ho estensionista sira iha distritu idaidak ba agrikultór ne’ebé susesu iha distritu viziñu.

“Durante viajen ida ne’e sira aprende kona-ba habarak fini no atividade komersializasaun husi produtór fini komersiál ne’ebé susesu no observa modelu sentru habarak fehuk midar kain ne’ebé mantein husi grupu komunidade habarak fini,” tenik nia.

“Iha inísiu 2013 ami hala’o treinamentu kona-ba komunikasaun no fasilitasaun ba estensionista liu husi nain 70 no mos ba koordenadór sira ne’ebé hanorin ba sira kona-ba instrumentu ou maneira ne’ebé uza hodi engaña/involve agrikultór sira iha dialogu two-way/ba-mai.”

SEO comms & facilitation training-9

Treinamentu hirak ne’e koletivumente ajuda estensionista sira atu fó informasaun ne’ebé orienta ba agrikultór sira ne’ebé responsive liu ba agrikultór sira-nia nesesidade.

“Agrikultór sira iha vontade atu aprende informasaun foun hirak ne’e,” tenik Buddhi. “Sira hakarak hatene variedade foun saida mak disponível, karik adapta ho kondisaun klíma lokál ne’ebé aat liu no oinsa sira bele hetan asesu ba variedade hirak ne’e.”

“Treinamentu hirak ne’e empodera estensionista sira atu bele fó konselu di’ak liu, signifika agrikultór sira iha opsaun barak liu tan no bele foti desizaun informadu liu tan.”

Atividade hirak ne’e fó apóiu ba GIZ sira, CAMOES no ONG sira seluk ne’ebé iha esforsu atu dezenvolve kapasidade jerál husi serbisu estensaun agríkula.

SEO sira fasilita asesu ba variedade kualidade di’ak

Domingos Mendonca and his family are happy to be producing Nakroma rice as contract growers for the Ministry of Agriculture and Fisheries

Domingos ho Eliza Mendonça hamutuk ho sira-nia oan nain hitu hanesan familia ida iha Fihiria, Aileu, ne’ebé simu fini variedade kualidade di’ak husi sira-nia estensionista suco, ne’ebé peskiza Seeds of Life nian hatudu métodu asesu prinsipál ba agrikultór sira.

“Primeiru ami hetan fini hare Nakroma husi ami nia estensionista suco iha tinan 2012 no kada koileta iha tinan tolu ikus kuaze la’o di’ak.

“Hau hakarak kuda deit mak hare variedade Nakroma tanba han mamar, midar, no sabór hanesan susuben,” tenik nia.

Aleinde fó apóiu ba estensionista nain 400, Seeds of Life mos serbisu hamutuk ho produtór fini komersiál rejistradu 31 hodi halo fini kualidade di’ak disponível iha merkadu suco laran, no fasilita asesu luan liu tan ba variedade hirak ne’e.

Estensionista sira kontinua hatudu funsaun ne’ebé bo’ot iha dizeminasaun informasaun kona-ba variedade fini kualidade di’ak tanba Seeds of Life serbisu atu atinji nia objetivu ne’ebé 50% husi familia agrikultór iha Timor Leste sei uza variedade kualidade di’ak oin ida ka liu iha tinan 2016.

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.