Halo Rezultadu Produsaun Batar iha Timor Sai Dóbru ho Menus Serbisu no Ajuda husi Lehe!

MAP-SoL halo ona peskiza kona-ba impaktu positivu husi kuda lehe iha to’os batar nian hodi hadi’a rai nia bokur.  Lehe hanesan leguminosa/fore ne’ebé bele hadi’a nitrojéniu iha rai laran, aumenta materiais orgániku no kria mulsa hodi hanehan du’ut ne’ebé moris.

“Nia kain no tahan mos fó materiais orgániku ba iha rai laran, enkuantu nia fuan baibain hanesan ai-han ba ema Timor. Nia tahan mos bele uja hanesan fonte proteina ba animal”

velvet_bean-3 velvet_bean-2Peskizadór MAP-SoL iha Betano kuda ona fini lehe hamutuk ho batar iha testu peskiza balun durante tinan tolu nia laran. Peskiza ida ne’e hatudu ona rezultadu produsaun batar ne’ebé signifikamente aumenta, nune’e mos hamenus kuantidade du’ut ne’ebé moris no hadi’a rai nia bokur.

Rezultadu produsaun aumenta (40-50%) rezulta husi kuda varidade batar produsaun aas hanesan Sele ou Noi Mutin ne’ebé hatudu klaru iha tempu koileta (ex. iha fulan 3 nia laran) maibe peskizadór sira nota katak batar kuda ho lehe produs rezultadu adisionál ne’ebé hanesan iha tinan/epoka tuir fali wainhira kuda batar iha fatin ne’ebé antes ne’e kuda tiha ona lehe. Ho liafuan seluk, uja varidade batar kualidade diak no kuda hamutuk ho lehe sei hadi’a rezultadu produsaun batar iha tinan primeiru no kuaze dóbru iha tinan/epoka segundu.

Lehe moris buras, lokalmente akontese hanesan videira/vine. Ai-horis ida ne’e hatudu ona kapasidade moris taka metin rai no produs mulsa ba ai-horis ne’ebé atu kuda iha tempu tuir fali ne’ebé dramatikamente hamenus tempu atu hamoos du’ut.

Nia kain no tahan mos fó materiais orgániku ba iha rai laran, enkuantu nia fuan baibain hanesan ai-han ba ema Timor. Nia tahan mos bele uja hanesan fonte proteina ba animal.

MAP-SoL serbisu hamutuk liu husi kolaborasaun ho parseiru no ONG sira hanesan CARE no CRS hodi distribui fini lehe, oferese fini ho kuantidade 1.5kg ba agrikultór sira iha teritóriu laran tomak.

Inísiu tempu udan hanesan tempu ideal atu introdus agrikultór sira kona-ba benefísiu husi lehe, nune’e dizeminasaun fini lehe agora akontese ho lalais. Lehe tenke kuda iha semana 3 – 4 depois de kuda batar. Batar nia kain moris sa’e neneik, nia musan halo to’os sai diak no hanehan du’ut ne’ebé moris to’o batar koileta hotu tiha.

Teknolojia ida ne’ebé orijinál, uja fini lehe durante tinan barak nia laran iha distritu barak inklui Maliana, to’o tinan 1975 wainhira agrikultór sira halai sa’e ba iha foho. Nia rezultadu mak fini lehe sai lakon. Reintrodusaun hahu fali iha tinan 2005 no depois de produs rezultadu ne’ebé susesu, barak mak foti husi agrikultór sira iha Viqueque, Maliana no Cribas, Manatuto. MAP-SoL konsege fahe fila-fali fini lehe ba area hirak ne’ebé nia fini lakon tiha ona iha tinan 30 liu ba. Teknolojia habelar fila-fali ba agrikultór sira ne’ebé rekoñese fini ne’e lakon no hanesan ai-horis prinsipál ne’ebé agrikultór kuda batar sira kultiva.

Salvador de Jesus, peskizadór ida ne’ebé serbisu hamutuk ho agrikultór sira distribui fini lehe, haktuir katak iha Aileu agrikultór sira kuaze simu fini ne’e ho kontente tanba sira hatene katak ai-horis ida ne’e sei hadi’a rai nia bokur, hanehan ou hamenus du’ut ne’ebé moris no mos produs ai-han ne’ebé diak.

Iha fin de 2013 dizeminasaun fini Marungi 10,000 fasilita MAP-SoL atu aumenta tan distribuisaun fini ai-horis aleinde fini husi ai-horis prinsipál oin lima ne’ebé fahe uluk (hare, batar, fehuk midar, ai-farina no forerai).

 

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.