Relatóriu Peskiza Anuál SoL Nian Primeira Ves Hakerek Husi Peskizadór Timor Oan Sira

Relatóriu Peskiza Anuál MAP-SoL hakerek ona husi peskizadór lokál iha sira-nia lan nasionál Tetun ba primeira ves, ne’ebé ida ne’e hanesan mudansa importante depois de tinan ualu aprende liu husi serbisu laran no treinamentu.

Dezde tinan 2006, Advisor Rejionál ho Advisor Peskiza sira mak produs uluk relatóriu anuál iha lian Inglés depois mak foin tradus ba lian Tetun. Mezmu nune’e, relatóriu tinan 2013 nian primeira ves hakerek iha lian Tetun husi peskizadór Timor oan sira iha Ministério da Agricultura e Pescas (MAP) e depois tradus ba lian Inglés.

Advisor Peskiza Seeds of Life (SoL) Robert Williams haktuir katak ida ne’e hanesan pasu importante ba oin ne’ebé hatudu husi peskizadór Timor oan sira ne’ebé agora dadaun iha talentu no konfiánsa iha avaliasaun no analiza rezultadu peskiza.

“Ida ne’e hanesan mudansa importante ba peskizadór agrikultura nasionál atu hakerek rasik sira-nia relatóriu peskiza atu nune’e ema seluk iha Timor-Leste bele kompriende kona-ba saida mak sira halo ona.”

Peskizadór liu husi nain 15 inklui feto nain rua mak kontribui ba hakerek relatóriu tinan 2013 nian ne’e. Dezde tinan 2007 peskizadór sira hetan ona treinamentu kona-ba estatístiku no analiza dadus ba peskiza nian.

Kada tópiku kolabora hamutuk husi peskizadór to’o nain lima, ne’ebé relata rezultadu husi sira-nia peskiza ba ai-horis kona-ba nia adaptasaun, rezultadu produsaun, no prátika agronómiku.

Armindo Moises, Peskizadór ba Ai-Horis Rai Malirin Nian husi distritu Ainaro, haktuir katak relatóriu ne’e sei ajuda peskizadór Timor oan sira atu hadi’a sira-nia talentu hakerek, ne’ebé importante atu produs relatóriu ho kualidade aas para ema hotu bele uja.

“Relatóriu peskiza importante tanba ema tenke hatene rezultadu husi ita nia serbisu inklui serbisu ne’e susesu ka lae, dezafiu ne’ebé iha no difikuldade ne’ebé hasoru no mos atu fó rekomendasaun,” tenik nia.

“Iha tempu oin mai ami espera katak ami bele hakerek relatóriu peskiza seluk hodi halo publikasaun nasionalmente ou internasionalmente,” tenik Armindo.

Governo mos bele uja rekomendasaun hirak ne’e hodi lansa variedade foun bazéia ba rezultadu peskiza ne’ebé iha, tenik nia.

Leandro C. R. Pereira, peskizadór ida husi Sentru Peskiza Loes, distritu Liquiça, haktuir katak ema bele uja relatóriu hanesan referénsia ba hakerek dokumentu sira seluk.

“Dadus no rezultadu husi peskiza ne’ebé ita rekolla husi kampu hanesan buat ne’ebé loloos no bazéia ba faktu sira. Rua ne’e bele uja hanesan referénsia, por exemplu ba ema akadémiku sira,” tenik nia.

Relatóriu Peskiza Anuál Tinan 2013 kontem avaliasaun ba atividade peskiza oioin inklui komparasaun dadus udan been atuál ho udan been Tempu Portugueza nian; no avaliasaun ba mikróbiu plazma foun husi batar, hare, ai-farina, fehuk midar, no forerai inklui duhaen, koto nani no foremunggu.

Relatóriu ne’e inklui atualiza informasaun iha tinan 2012-2013 nian kona-ba habarak no distribuisaun fini fundasaun no fini sertifikadu, grupu komunidade habarak fini, rejistrasaun produtór fini komersiál, sistema kuda tuir klíma no liu tan.

1 Response » to “Relatóriu Peskiza Anuál SoL Nian Primeira Ves Hakerek Husi Peskizadór Timor Oan Sira”

  1. […] Relatóriu Peskiza Anuál SoL Nian Primeira Ves Hakerek Husi Peskizadór Timor Oan Sira […]

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.