Tein ai-han saudável ba futuru iha Timor-Leste

Meja ida iha liur nakonu ho koloridu no fresku husi ai-fuan, modo no fore iha dadersan trópiku ne’ebé manas; ikan, modo no temperu nia iis; blender juice nia lian; no lian barullu husi feto ho mane ne’ebé tein no aprende hodi hetan benefísiu ba sira-nia familia. Hirak ne’e akontese wainhira organiza treinamentu kona-ba nutrisaun husi MAP-SoL iha Remexio, Aileu, iha Sesta feira dia 11 de Abril. Lisaun ne’ebé partisipante sira bele kaer, koko nia sabór no horon saida mak sira aprende ne’ebé laiha atividade iha sala laran!

cooking_training_aileu-7

© Alexia Skok/Seeds of Life

cooking_training_aileu-11

© Alexia Skok/Seeds of Life

 

“Ami apresia tebes ho treinamentu ne’ebé fó husi MAP-SoL ba ami nia grupu feto sira. Agrikultór sira ai-horis barak ne’ebé sira kuda maibe sira la hanoin kona-ba konteúdu nutrisaun iha ai-horis hirak ne’e. Agora ita iha komprensaun ne’ebé di’ak liu kona-ba nutrisaun, espesialmente iha ai-horis ne’ebé ita kuda”

Liu husi orientasaun husi ekipa iha HIAM-Health, membru husi ekipa jéneru no SOSEK MAP-SoL hala’o treinamentu estensivu kona-ba nutrisaun no saude durante periódu loron 8. Treinamentu ne’e kompostu husi esplikasaun klean no diskusaun kona-ba kestaun saude no nutrisaun ne’ebé afeta makaas komunidade iha área rurais, inklui maternal no nutrisaun ba labarik no oinsa atu prepara no konsumi ai-han lokál ne’ebé iha nutrisaun. Tópiku ne’ebé kobre inklui:

Nutrisaun báziku– impaktu husi nutrisaun ba ema nia isin, grupu ai-han no definisaun;

Malnutrisaun– sinál no simtoma, kategoria malnutrisaun no métodu preventiva;

Balansu ai-han – prinsípiu báziku husi balansu ai-han, uja ai-han lokál ne’ebé disponível atu fornese balansu ai-han ba bebe, labarik no inan isin rua sira no mos inan ne’ebé fó susu;

Fó susu -colostro tabu, benefísiu nutrisaun, no pozisaun di’ak liu ba bebe sira;

Lumbriga – típu lumbriga, efeitu husi lumbriga ba nutrisaun, prevene no trata lumbriga;

Hijiene no saneamentu – hijiene pesoál, fase liman, kaer ai-han ho siguru no ai-han hijiene, ambiente hijiene no prevensaun moras.

Serbisu hamutuk ho Rosaria Martins da Cruz, Director HIAM-Health, ekipa MAP-SoL dezenvolve treinamentu badak loron 2 kona-ba nutrisaun no tein ne’ebé realiza ona ba membru feto husi Grupu Komunidade Habarak Fini (GKHF) 1,000 no foka ba atinji valor nutrisaun husi varidade MAP-SoL nian 11 ne’ebé produtivu liu husi ai-han prinsipál oin lima hanesan (hare, batar, forerai, fehuk midar no ai-farina).

Tópiku kona-ba kulinaria saudável, atinji nia rohan ho demonstrasaun tein partisipatóriu ho reseita ne’ebé dezenvolve husi MAP-SoL uja produtu lokál. Ekipa treinamentu apresia ho benefísiu husi kaer diretamente, aprendizajen interativu ne’ebé partisipante sira bele haree nia rezultadu imediatu husi sira-nia serbisu.

“Ami fiar katak liu husi involve membru GKHF iha prosesu tein bele fó esperiénsia prátika ba sira no oportunidade atu husu perguntas kona-ba saida mak ami halo” tenik Maria Fernandes, Koordenadór Jéneru, “sira bele lori sira-nia talentu no koñesementu foun ba sira-nia familia no komunidade”.

cooking_training_aileu-29

© Alexia Skok/Seeds of Life

cooking_training_aileu-30

© Alexia Skok/Seeds of Life

 

Estensionista Amelica Carvalho haktuir katak “Ami apresia tebes ho treinamentu ne’ebé fó husi MAP-SoL ba ami nia grupu feto sira. Agrikultór sira ai-horis barak ne’ebé sira kuda maibe sira la hanoin kona-ba konteúdu nutrisaun iha ai-horis hirak ne’e. Agora ita iha komprensaun ne’ebé di’ak liu kona-ba nutrisaun, espesialmente iha ai-horis ne’ebé ita kuda. Nune’e mos, ita bele fornese ai-han ne’ebé iha nutrisaun ba ita nia familia”.

“Aleinde atu hadi’a siguransa ai-han, ita mos hakarak agrikultór sira no sira-nia familia atu iha balansu nutrisaun” tenik Anita Ximenes, Asistente Jéneru, “Liu husi demonstrasaun tein no treinamentu ita hakarak atu fahe informasaun no esperiénsia ho agrikultór sira kona-ba oinsa atu tein ho balansu nutrisaun ne’ebé di’ak, iha maneira hijiene, atu bele hetan familia agrikultór ne’ebé saudável”.

Kombina prátika ho produsaun lokál no hasa’e kapasidade, tein uja fugaun rocket/fugaun Timor. Ne’ebé halo la dok husi edifísiu Ministério da Agrikultura e Pescas, Ahisaun mak loke ofisina ba ema aleijadu ho ema isin di’ak sira hodi produs ekipamentu tein ne’ebé ekonómiku no sustentável. Ki’ik no fasil atu transporta, fugaun ne’e uja ai-sunu ho kuantidade uitoan no serve at tein iha liur/fatin nakloke.

Nutrisaun informasaun: Nutrition – Tetum

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.