Halo Koileta ba Batar Fini Komersiál Noi Mutin

Tempu koileta batar kuaze realiza ona iha teritóriu laran tomak, ne’ebé fornese ai-han barak liu tan ba familia agrikultór sira no mos fini di’ak ba epoka kuda tinan 2015-16, epoka ikus liu antes remata programa Seeds of Life (SoL).

Produtór Fini Komersiál (PFK) Fatuk Neso, rejistradu iha Departementu Fini MAP ne’ebé lokalizadu iha Aldeia Aidak, Suco Bahalara-Uain, Munisípiu Viqueque, agora dadaun koileta hela sira-nia koileta primeiru ba fini komersiál variedade batar kualidade di’ak MAP-SoL Noi Mutin.

Vice Ministru de Agricultura e Pescas (MAP), Sr. Marcos da Cruz, marka abertura iha serimónia koileta liu husi silu batar iha to’os laran. Iha nia deskursu abertura, Vice-Ministru haktuir katak MAP sei fó apóiu ba produsaun fini komersiál iha rai laran.

MAF vice Minister © Yessy Betty/Seeds of Life

Vice Ministru MAP marka abertura iha serimónia koileta liu husi silu batar iha to’os laran © Yessy Betty/Seeds of Life

“Ita nia agrikultór sira agora dadaun produs fini komersiál no MAP bele garante fini nia kualidade ne’ebé di’ak. Atu fó apóiu ba produtór fini lokál, MAP aloka ona fundus atu sosa fini lokál.

“Iha tempu oin mai, wainhira PFK sira bele ona responde ba demanda nasionál hotu-hotu, maka MAP la presiza atu importa tan fini husi rai liur. Maibe kualidade fini ne’e importante tebes. Tanba ne’e, produtór fini komersiál hotu-hotu tenke garante fini nia kualidade liu husi kumpri matadalan nasionál ba produs fini komersiál.”

“Agrikultór sira seluk la presiza tan atu hein ka simu fini importasaun. Wainhira Ministério presiza fini, ami prontu atu prepara iha ne’e.”

PFK Fatuk Neso sei halo koileta batar Noi Mutin iha área/to’os ho total hektár 125. Mezmu nune’e, so iha hektár tolu deit mak ofisialmente hetan ona inspesaun no aprovadu husi MAP ba produsaun fini komersiál.

Chefe PFK Fatuk Neso, Joao Pinto, haktuir katak grupu ne’e kontente ho sira-nia rezultadu primeiru no partisipasaun Vice Ministru iha serimónia koileta.

“Hau sente kontente tebes tanba ida ne’e núdar koileta primeiru ba ami nia grupu hanesan PFK. Ami nia estimasaun katak ami bele produs batar fini komersiál tonelada neen husi to’os hektár tolu ne’e.

“Ami mos kontente ho komitmentu husi Ministério atu kontinua fó apóiu ba ami. Hamutuk ho MAP ami espera katak ami bele produs fini kualidade di’ak ne’ebé sufisiente iha rai laran,

“Nune’e ami ho agrikultór sira seluk la presiza tan atu hein ka simu fini importasaun. Wainhira Ministério presiza fini, ami prontu atu prepara iha ne’e.”

© Yessy Betty/Seeds of Life

Membru PFK Fatuk Neso kontente ho rezultadu produsaun batar Noi Mutin © Yessy Betty/Seeds of Life

Batar hirak ne’e sei hamaran, hamoos no prosesa husi Fatuk Neso hanesan fini komersiál ho nia pureza fíziku maizumenus 95% no falun iha saku/plástiku ho label ne’ebé própriu.

Depois de ta’es, falun, tau label no koko, ami planéia atu fa’an ba MAP no mos ba loja agrikultura sira ou ba agrikultór sira seluk iha komunidade laran ne’ebé iha interese atu sosa fini batar kualidade di’ak.

“Produsaun adisionál la uja hanesan fini maibe ami sei fa’an ba komunidade viziñu no mos ba CDCA (Community Development Center for Agriculture) tanba sira hakiak manu nune’e sira bele uja hodi fó han ba manu. Ida ne’e sei fornese rendimentu liu tan ba ami.”

© Yessy Betty/Seeds of Life

Diretor Agricola no Estensaun entrega material balun hodi fó apóiu ba serbisu PFK nian © Yessy Betty/Seeds of Life

Iha okaziaun ida ne’e, Koordenadór Fini Komunidade MAP-SoL Viqueque, Feliciano Soares, hatudu etapa atu koko fini nia umidade no kalkula nia rezultadu produsaun.

Vice Ministru, Director Nacionál de Apóio Desenvolvimento Comunitário Agricola no Estensaun, Komandante PNTL Munisípiu no Chefe de Suco entrega material balun atu fó apóiu ba PFK para bele prosesa no ta’es sira-nia fini komersiál.

Dezde tinan 2009, antes rejista hanesan PFK, Fatuk Neso involve ona iha programa Testu no Demonstrasaun Iha To’os MAP-SoL hodi koko ai-horis kualidade di’ak husi variedade batar, fehuk midar no ai-farina ne’ebé kuda hamutuk ho variedade lokál.

“Ami gosta Noi Mutin. Nia fó produsaun di’ak, rezisténsia ba moras no fuhuk, fulin no fini bo’ot, sabór di’ak no fó rendimentu di’ak mos. Tanba ne’e mak ami kuda Noi Mutin dezde tinan 2009.”

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.