Loja agrikultura fó asesu di’ak liu ba fini kualidade di’ak

Familia agrikultór sira iha área rurais agora dadaun iha asesu ne’ebé fasil ba fini husi variedade kualidade di’ak ne’ebé lansa husi Ministério da Agricultura e Pescas (MAP) ho Seeds of Life (SoL) antes presiza ba kuda iha epoka inísiu.

© Yessy Betty/Seeds of Life

Teregina Goncalves nain ba loja agrikultura Unilabe husi municipal Maliana  © Yessy Betty/Seeds of Life

Liu husi asisténsia MAP-SoL agora dadaun iha ona loja agrikultura sanulu resin neen ne’ebé agora dadaun halo operasaun iha munisípiu hotu-hotu. Loja hirak ne’e sei fa’an batar, hare no forerai fini ne’ebé produs husi Produtór Fini Komersiál (PFK) rejistradu iha munisípiu idaidak. Loja hirak ne’e mos fa’an fini modo nian no insumu agrikultura sira seluk.

Leoneto Hornai, Koordenadór Nasionál ba Habarak Fini Komunidade haktuir katak “ida ne’e hanesan dalan ida atu responde ba agrikultór sira-nia prekupasaun balun kona-ba disponibilidade fini kualidade di’ak antes tempu kuda”.

“Prezensa loja agrikultura iha munisípiu idaidak signifika komunidade rurais sei hetan asesu ba fini kualidade di’ak. Sira la presiza atu viajen ba Dili hodi buka fini”

Leoneto mos nota katak estabelesimentu loja agrikultura iha munisípiu idaidak hanesan parte ida husi esforsu atu kria merkadu ba agrikultór lokál sira no mos ba produtór fini komersiál (PFK).

“Estabelesimentu loja agrikultura iha munisípiu idaidak hanesan parte ida husi esforsu atu kria merkadu ba agrikultór lokál sira no mos ba produtór fini komersiál.”

© Yessy Betty/Seeds of Life

Pakote fiji Sele produs husi PFK ho label kór de rosa (pink) no marka Fini ba Moris © Yessy Betty/Seeds of Life

Produtór fini komersiál 58 mak agora dadaun halo operasaun iha munisípiu oioin iha teritóriu laran tomak. Sira produs fini komersiál batar (Sele ho Noi Mutin), hare (Nakroma) no forerai (Utamua) ne’ebé sira fa’an iha saku ne’ebé tenke tau ho marka kualidade di’ak  Fini Ba Moris.

Pakote fini komersiál mos tenke tau ho marka partikulár PFK nian ne’ebé produs fini ne’e no “label kór de rosa” ne’ebé hatudu típu no variedade fini, fini nia pureza fíziku, konteúdu umidade no persentajen jerminasaun.

“Hau kontente tanba bele fa’an fini ne’ebé produs iha rai laran husi ita nia agrikultór sira. Hau fa’an batar fini Sele 150 kg ho Noi Mutin no iha agrikultór barak mak sosa ona,” tenik Terezinha Gonçalves, nain husi loja agrikultura Unilabe iha Postu Administrativu Maliana, Munisípiu Bobonaro.

Membru PFK GAM husi Manufahi produs pakote tolu fini Sele (5kg, 1 kg, no 500g) © Yessy Betty/Seeds of Life

Membru PFK GAM husi Manufahi produs pakote tolu fini Sele (5kg, 1 kg, no 500g) © Yessy Betty/Seeds of Life

“Agrikultór sira kontente tanba sira bele hetan fini antes tempu atu kuda. Iha agrikultór balun mak fila-fali mai hodi dehan katak sira gosta tebes fini ne’e tanba wainhira kuda moris kapaas los no hetan produsaun ne’ebé di’ak.”

“Tempu seluk, ami sei sosa tan fini hirak ne’e husi produtór fini komersiál ne’ebé hanesan tanba iha ema barak mak sosa fini no kontente ho nia rezultadu”.

Loja agrikultura nia nain mos informa kona-ba importánsia husi haloot fini ho didiak.  Iha tempu oin mai, SoL planéia atu realiza treinamentu kona-ba merkadoria ba loja agrikultura nia nain sira liu husi kolaborasaun ho Mercy Corps.

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.