Inovasaun no Komunikasaun Informasaun Teknolojia iha MAP-SoL

Kapasidade atu rekolla, analiza no dizemina dadus peskiza espesífiku Timor Leste nian ne’ebé loloos no iha konfiánsa sai núdar fundasaun ou baze husi implementasaun ou operasaun programa MAP-SoL. Inovadór, baze de peskiza ne’ebé hala’o durante tinan 13 nia laran rezulta dezenvolvimentu iha MAP-SoL no MAP lansa tan variedade produtivu oin 11 husi ai-han prinsipál ne’ebé SoL faze 3 dezenvolve Sistema Fini Nasionál ba Variedade Ne’ebé Lansa (SFNVL). Sistema ne’e sei entrega ou distribui fini ho kualidade di’ak (musan no kain) ba familia agrikultór iha Timor Leste. Variedade hirak ne’e espesifikamente hili ba topográfia, jeográfia no estrutura sósio-ekonómiku Timor Leste nian. Foin dadaun ne’e, MAP-SoL aumenta ona uja informasaun no komunikasaun teknolojia (ICTs) iha nível uja projetu hotu-hotu, husi testu iha to’os hodi halo monitorizasaun no avaliasaun.

ICTs iha Testu no Demonstrasaun iha To’os (OFDTs):

Hahu iha tinan 2013, OFDTs uja ona teknolojia móvel hanesan instrumentu GPS no Samsung Galaxy smart phones, no open source software, hanesan Open Data Kit, para atu diretamente hatama dadus ne’ebé sira rekolla iha to’os. Ida ne’e fasilita hatama dadus imediatamente, hamenus rísku erru/sala no uploads dadus ba internet tuir tempu loloos wainhira halo ona ligasaun (baibain wainhira fila ba serbisu fatin iha distritu ou iha estasaun peskiza). Wainhira haloot ona dadus hirak ne’e iha internet, maka peskizadór sira bele iha asesu no fahe sira-nia dadus hodi fasilita analiza ne’ebé rápidu/lais no halo komparasaun.

Tanba kada pontu dadus ne’ebé rekolla grava uja Global Positioning System (GPS), maka bele kria lalais mapa ida husi fatin OFDT. Mapa iha kraik hatudu fatin kona-ba dadus rai nian ne’ebé hatama iha fin de Fevereiru 2014.

Map_ICT_Article

© Samuel Bacon/Seeds of Life

Kada peskizadór OFDT hala’o númeru testu no demonstrasaun balun, ne’ebé idaida ho nia númeru levantamentu. Iha fulan Marsu 2013 kompleta ona levantamentu-mini 730, hatama no updated iha internet, kuaze dóbru husi uploads 400 ne’ebé hetan iha fulan antes.

Smart phones mos grava informasaun ne’ebé relasionadu ho data no fatin estabelesimentu fatin OFDTs, karaterístika rai, informasaun primáriu kona-ba sirkuntánsia umakain agrikultór ne’ebé kolabora, observasaun ba ai-horis nia moris no dadus koileta. Smart phones ne’e mos dóbru hanesan imajen ne’ebé koreladu ho dadus ne’ebé rekolla.

Entrega ona instrumentu ne’ebé grava pontu GPS (longitude, latitude, elevasaun) ba staff peskiza hotu-hotu ne’ebé iha Dili no distritu hodi kaptura fatin husi atividade MAP-SoL nian.

ICT-1

© Alexia Skok/Seeds of Life

Progresu uja ICTs iha Estasaun Metereolojia:

MAP-SoL halo operasaun ba estasaun metereolojia iha fatin oioin iha teritóriu laran.  Estasaun Hobo hirak ne’e kuaze efikás iha nia kustu no fasil atu uja no mantein.  Staff MAP-SoL Timor oan ne’ebé serbisu iha agrikultura agora dadaun kompetente iha instalasaun, halo operasaun no mantein estasaun hirak ne’e.

Estasaun metereolojia Hobo ne’e sukat udan been, temperatura, umidade, radiasaun solar/loromatan no velosidade anin. Dadus ne’ebé iha kuaze halo sample kada minutu no hatama kada minutu 10. Staff MAP-SoL halo vizita ba fatin maizumenus kada fulan 3 hodi rekolla dadus no halo manutensaun rotinyu/rutin. Dadus ne’ebé rekolla depois uja ba analiza sistema kuda ai-horis/cropping systems no halo disponível no públika liu husi MAP-SoL website.

MAP-SoL mos investe instalasaun estasaun metereolojia iha área remotas hanesan iha illa Atauro, no enclave Oecusse ne’ebé transmite dadus metereolojia loroloron ba iha internet liu husi satellite rede telemóvel. Upload tuir tempu loloos garante asesu imediata ba dadus no ajuda iha identifikasaun sedu ba sensor ne’ebé falla. Metereolojia direta nia publikasaun mos disponível iha MAP-SoL website.

Staff Cropping Systems MAP-SoL dezenvolve ona instrumentu prátikal Microsoft Excel atu tau hamutuk no analiza volume estensivu husi dadus metereolojia ne’ebé rekolla. Ida ne’e konfigura atu konstrui dadus metereolojia loroloron husi sub-dadus loroloron no atu prepara ba aplikasaun sira seluk hanesan APSIM crop modelling software. Template husi file ne’e disponível iha pedidu Samuel Bacon, Cropping Systems Advisor (samuel.bacon@seedsoflifetimor.org), no bele prontu atu adapta ba formatu hotu-hotu husi dadus metereolojia matak/data mentah.

MAP-SoL mos buka estratéjia interesante ne’ebé nia objetivu atu halo dadus agrikultura Timor-Leste, inklui klíma no informasaun rai, disponível iha on ho offline liu husi Google Earth layers. Nia objetivu mak atu iha plataforma ne’ebé bele asesu ho gratuitu ne’ebé bele uja iha kampo no mos ofísiu atu haforte peskizadór no estensionista sira hodi kompriende kona-ba área ne’ebé sira serbisu ba.

ICTs iha Monitorizasaun no avaliasaun:

Teknolojia foun fó oportunidade ba peskizadór sira iha MAP-SoL atu sai produtivu liu tan, no loloos, wainhira esplora métodu alternativu atu hala’o peskiza.

Istorikamente, peskizadór sosiál lori pakote kuesionáriu ne’ebé uja ba entrevista agrikultór sira kona-ba aspetu oioin husi sira-nia atividade agrikultura. Enkuantu benefísiu báziku no dadus idaida ne’ebé rekolla klaru ona maka dalabarak métodu ne’e hetan falla husi oportunidade erru/sala; resposta husi agrikultór sira hakerek ho liman iha surat tahan e depois lori ba ofísiu ou ba estasaun peskiza hodi hatama manualmente ba komputadór para analiza. Ho levantamentu ne’ebé bo’ot, dadus eletróniku bele prolonga, no sempre iha rísku la los wainhira hatama dadus husi kuesionáriu ba software jestaun dadus.

Hala’o levantamentu, ho instrumentu eletróniku ki’ik hanesan tablets ou smart phones, iha vantajen úniku kompara ho métodu ne’ebé tradisionál liu.

ICT_esurvey

© Luc Spyckerell/Seeds of Life

Iha inísiu 2013 testu ne’ebé halo husi MAP-SoL hatudu katak presija tempu para peskizadór sira bele familiariza sira-nia aan ho teknolojia foun, maibe wainhira konfia aan ona, maka bele hala’o entrevista eletronikamente lais liu, fasil liu no los liu métodu tradisionál. Sesaun husi kuesionáriu ne’ebé la aplika ba respondente bele fasil liu atu ultrapasa, no fasil liu atu garante pergunta hotu-hotu ne’ebé aplikavél bele responde hotu no responde ho razoavél.

Ho instrumentu ne’ebé sira kaer ho liman peskizadór sira bele uja apóiu vizuál hanesan (foto ho dezeñu) hodi hadi’a komprensaun no klarifika pergunta sira ne’ebé relasionadu ho foto ou dezeñu ne’e.

Enkuantu levantamentu térmu-médiu SoL 3 tinan 2013 hala’o ho métodu tradisionál hanesan uja ‘lapijeira no surat tahan’, uja tablets hodi foti GPS coordinates husi fatin ne’ebé halo entrevista ho agrikultór sira no mos hodi sukat kanteru. Iha fin de ano, e-surveys hala’o atu aprende rezultadu husi distribuisaun eskala-bo’ot husi ai-farina no fehuk midar nia kain; atu avalia distribuisaun ba umakain vulnerável no atu akapta informasaun profunda kona-ba atividade rai no empresta osan husi membru Asosiasaun Agrikultór. Ho levantamentu inísiu uja tablets prova ona positivu husi levantamentu mayoria iha tinan 2014 ne’ebé hala’o ho maneira ida ne’e.

ICTs no Treinamentu:

Atu garante staff sira hotu iha skill/talentu atu uja teknolojia foun, MAP-SoL hala’o ona treinamentu balun kona-ba GPS atu nune’e staff sira bele grava/lokaliza fatin no sukat agrikultór sira-nia to’os ho loloos. Informasaun hatama ba iha Microsoft Excel spreadsheets no Google Earth no depois bele asesu husi staff peskiza hotu-hotu.

GPS and Galaxy smart phone training by Rob Williams.

© Rob Williams/Seeds of Life

Edmundus Fahik, Profesor Matemátika, mos hala’o ona treinamentu balun kona-ba smart phone, hanorin staff oioin kona-ba kapasidade husi sira-nia instrumentu foun Samsung Galaxy.

Agora dadaun staff peskiza sira, ofisiais fini distritu no koordenadór fini komunidade hetan ona smart phones no mos treinamentu.

Anibal da Costa, koordenadór treinamentu MAP-SoL iha Dili-based, uja SMS atu konfirma data treinamentu ho staff sira. “Ami nia staff sira dalabarak liu iha terreñu, nune’e SMS hanesan forma komunikasaun ne’ebé adekuada no apropriadu ”, tenik nia “maibe wainhira iha staff barak liu tan mak uja smart phones, maka iha potensialidade atu esplora aplikasaun inovativu seluk iha tempu oin mai”.

Hakarak atu hatene liu tan kona-ba uja teknolojia MAP-SoL nian? Klik iha ami nia website, haree ami nia mapa Google Drive, tuir ami iha Twitter no gosta ‘like’ ami iha Facebook!

1 Response » to “Inovasaun no Komunikasaun Informasaun Teknolojia iha MAP-SoL”

  1. […] Inovasaun no Komunikasaun Informasaun Teknolojia iha MAP-SoL […]

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.