Istória husi agrikultór: Produtór Fini Grupu Agrikultura Manufahi (GAM)

Grupu Agrikultura Manufahi (GAM) hanesan grupu agrikultór ida iha Aldeia Loro, Suco Betano, Munisípiu Manufahi. Grupu ne’e hahu sira-nia atividade habarak fini iha tinan 2007 hanesan produtór kontratadu hodi produs fini sertifikadu husi variedade ne’ebé lansa ona husi MAP. Iha tinan 2013, sira rejista grupu ne’e iha MAP atu produs mos fini komersiál.

Durante epoka kuda tinan 2014-15, grupu ne’e konsege produs fini komersiál batar variedade Sele liu husi tonelada 12 no hetan osan husi fa’an fini ne’e hamutuk $18,000. Ida ne’e hanesan tinan di’ak ida ba grupu ne’e.

© Yessy Betty/Seeds of Life

Membru GAM ghamutuk ho sira nia resultadu produsaun fini komersial Sele © Yessy Betty/Seeds of Life

“Ida ne’e hanesan progresu di’ak ba ami. Ida ne’e mos motiva ami atu kontinua produs fini kualidade di’ak ba ami nia nasaun,” tenik líder grupu, João Mendes.

Haree husi benefísiu ne’ebé hetan husi fa’an fini, GAM kompriende kona-ba importánsia husi fini kualidade di’ak, tanba ne’e sira aloka membru grupu nain rua hodi haree kona-ba fini nia kualidade.

“Ofisiál Fini MAP regularmente monitoriza no halo inspesaun ba ami nia to’os hodi kontrolla fini nia kualidade. Maibe ami mos estabelese ami nia sistema kontrollu intérnu hodi garante para membru sira bele prosesa fini husi variedade ne’ebé hanesan no labele kahur ho variedade sira seluk durante kuda to’o koileta.

“Ami halo ida ne’e tanba ami hakarak atu mantein fini nia kualidade. Ami hakarak evita agrikultór sira para labele sosa fini ne’ebé kahur malu ne’ebé sei la fó rezultadu di’ak ba sira. Karik ida ne’e akontese, maka MAP ou agrikultór sira sei la sosa tan ami nia fini,” tenik chefe husi grupu ne’e.

“Iha tempu antes, wainhira epoka kuda to’o, ami tenke ba buka ofisiál estensaun ou tenke viajen ba villa hodi hetan fini. Maibe agora, ami mak produtór fini”

© Yessy Betty/Seeds of Life

Membru GAM hatama fini komersial iha plastik laran, tetu fini, no fo label © Yessy Betty/Seeds of Life

Grupu ne’e mos konsidera importánsia husi falun fini no tau label para mantein fini nia kualidade.

“Baibain ami aluga jeradór husi viziñu sira para atu falun uja mákina falun eletróniku no wainhira ami serbisu to’o kalan. Maibe ho rendimentu ne’ebé ami hetan husi fa’an fini , ami konsege hola ona jeradór ida para bele suporta grupu nia serbisu.”

João Mendes salienta tan katak, “Falun fini ne’e importante, tenke metin didiak para bele mantein fini nia kualidade. Label mos importante atu fó informasaun husi Laboratóriu Fini MAP hanesan kona-ba fini nia konteúdu umidade, pureza fíziku, persentajen jerminasaun, data teste no data expire/kadaluarsa”.

“Label ne’e mos hatudu kona-ba produtór fini sira-nia fatin no númeru kontaktu, nune’e wainhira agrikultór ka organizasaun sira hakarak atu sosa ami nia fini sira bele kontaktu ami, ou karik fini ne’e ladiak maka sira bele kontaktu ami hodi hato’o sira-nia keixa. Di’ak tebes atu agrikultór sira atu hatene kona-ba informasaun hotu-hotu, atu nune’e sira bele fó konfiánsa ba ami nia fini nia kualidade.”

Dezde sira-nia involvimentu hanesan produtór fini, membru sira mos rekoñese rezultadu ne’ebé sira hetan husi sira-nia serbisu.

“Ami sente iha diferensa bo’ot agora. Iha tempu antes, wainhira epoka kuda to’o, ami tenke ba buka ofisiál estensaun ou tenke viajen ba villa hodi hetan fini. Maibe agora, ami mak produtór fini, ami la presiza hein kleur tan fini, maibe ami produs rasik deit.”

“Membru sira mos kontente atu sai hanesan produtór fini, sira hetan esperiénsia pozitivu balun ne’ebé halo mudansa iha sira-nia moris. Rendimentu ne’ebé hetan husi sira-nia atividade habarak fini bele hadi’a familia nia moris.”

Membru PFK GAM husi Manufahi produs pakote tolu fini Sele (5kg, 1 kg, no 500g) © Yessy Betty/Seeds of Life

Membru PFK GAM husi Manufahi produs pakote tolu fini Sele (5kg, 1 kg, no 500g) © Yessy Betty/Seeds of Life

Ba epoka kuda mai agora, GAM planéia atu aumenta tan nia membru no mos nia to’os batar ba produs fini komersiál no fini sertifikadu. Agora dadaun sira iha membru nain 25 no to’os ho luan total hektár 19 – membru nain 16 ho to’os hektár 10 hodi produs fini komersiál no membru nain 9 ho to’os hektár 9 hodi produs fini sertifikadu.

GAM mos kontinua buka maneira atu hadi’a sira-nia serbisu hodi produs fini kualidade iha kuantidade barak liu tan. Hamutuk ho Produtór Fini Komersiál (PFK) sira seluk iha teritóriu laran, sira espera bele responde ba demanda nasionál kona-ba batar fini, no prontu wainhira governo iha planu atu esporta sira-nia fini iha futuru.

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.